Valérie Perrin
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Sari Punane Raamat
Kirjastus Tänapäev 2022
Paberraamat
Loetud 07.12.2023-21.12.2023
Loetud eesti keeles
Žanr:
Lehekülgi: 491
Lemmiktegelased: Philippe Toussaint, Violette Trenet, Julien Seul, krahvinna Darrieux, Celia, hauakaevajad Nono, Elvis, Gaston, küree Cédric
Soovitused: Lugemissoovituse blogi
Kuidas meeldis: 5
Kirjutamisstiil: 5
Süžee: 5
Tõlge: 5
Sisust:
Lk 10 Aga on ka inimesi, kelle perekonnanimi on Kevad ja kes ikkagi peksavad oma naist. Kaunis nimi ei takista kellelgi tõbras olemast.
lk 33 Inimesed, kes käivad iga päev kellegi haual, meenutavad kummitusi. Nad on elu ja surma vahepeal.
lk 49 Ta tundub nukker nagu riided, mida ta kannab. (komissari kohta)
Lk 60 "Violette, kas te kõhklete vahel?"
Kaalun sõnu, enne kui talle vastan. Kaalun alati oma sõnu. Kunagi ei või teada. Eriti, kui pöördun Jumala saadiku poole.
"Aastatega aina vähem. Aga seda sellepärast, et olen siin õiges kohas."
/.../
"Ma mõtlen alati seda, mida ütlen, isa. Jumal on inimese nägu. Järelikult ta valetab, annab, armastab, võtab, reedab nagu kõik teised." -> Inimene on Jumala nägu. Jumal on etalon. Nagu kg, mille järgi kõik teised kg-d paika pannakse. Kui tekib vigu, tuleb kalibreerida etaloni järgi. Kas inimest on võimalik kalibreerida?
lk 63 Philippe Toussaint meenutab luiki, kes vees on imekaunid ja maa peal paterdavad.
Lk 98 Tuleb õppida oma elust välja jätma neid, kes ei ole mõistnud teie olemise tähtsust.
lk 132 Lepatriinud ükshaaval taimedele asetamine pakub mulle tegevust kümneks päevaks, kui teen üksnes seda. Kui vahepeal ei ole mõnda matust. Nende roosipõõsastele panetamine tekitab minus tunde, nagu avaksin uksed päikesele, laseksin ta tervesse surnuaeda sisse. See on nagu loa andmine. Pääse. See ei takista kedagi aprillis suremast või mind külastamast.
Lk 148 Magama minnes mõtlen, et ma ei tahaks küll surra, kui mul on parasjagu pooleli mõni romaan, mis mulle meeldib.
lk 160 Kui Iréne Fayolle hiljem Gabriel Prudent´ile mõtleks, mõtleks ta bravuurile.
Iréne mõtles, et ta ei soovi elada tingivas kõneviisis, vaid olevikus. Ta lülitas suunatule sisse. Ta muutis suunda.
lk 219 Christian Bobin on öelnud: "Välja ütlemata sõnad hakkavad meie sisimas röökima."
Ta ei öelnud seda täpselt nii. Aga minu sees oli palju vaikust, mis röökis minu seest. Mis äratas mind öösiti. Mis pani mind juurde võtma, alla võtma, vanemaks jääma, nutma, päev läbi magama, põhjatult jooma, pead vastu uksi ja seinu peksma. Aga ma jäin ellu.
lk 226 "Mis see hädardamine on?"
"See on sõna, mille ma mõtlesin ise välja, et võtta kokku melanhoolia, süütunne, kahetsus, ette- ja tahapoole sammumine. Põhimõtteliselt kõik see, mis on tüütu. Mis takistab meil edasi liikumast."
lkl 313 "Minu arvates ei tohiks päerimist kui sellist üldse olemas olla. Minu arvates tuleks kõik eluajal anda inimestele, keda me armastame. Oma aeg ja raha. Pärand on kuradi leiutatud, et perekonnad tülli läheksid. Mina usun ainult eluajal tehtud annetustesse. Mitte surma tõotustesse."
lkl 373 Minevik ei ole nii vijakas nagu sitt, mida maapinnale laotada. See meenutab rohkem kustutamata lupja. Seda mürki, mis kõrvetab kände. Jah, Violette, minevik on oleviku mürk. Paigal tammumine on nagtuke nagu suremine.
lkl 381 "Iga haud on nagu prügikast. Siia maetakse jäänused, hinged on mujal."
lkl 382 Mida ma oleksin peale hakanud suure armastusega kakskümmend neli tundi ööpäevas? See nõuab ju vaeva!
lk 383 "Kas te ei tahagi, et teid krahvi kõrvale maetakse?"
"Oma abikaasa kõrvale igaveseks?! Mitte ealeski! Ma kardaksin igavusse surra!"
"Aga te ju ütlesite, et siia maetakse üksnes jäänused."
"Isegi mu jäänustel võib krahvi kõrval igav hakata. Ta mõjus mulle rusuvalt."
lkl 393 Laul ei olnud sulestiku kõrgusel. (hääl ei vastanud välimusele)
lkl 417 Kui naine kaotab abikaasa, siis kutsutakse teda leseks. Aga kuidas kutsutakse naist, kes kaotab armukese? Ballaadiks?
lkl 482 Kui Philippe uuesti motikale istus, tundis ta, kuidas pisarad voolavad tal ninast. Onu Luc ütles talle, et kui nutetakse ninast, siis sellepärast, et ninavõtab teatepulga üle, kuna silmade mõõdik on piiri ületanud.
Minu mõtted:
Kui peab raamatuid järjestusse panema, siis Raamatuklubis minu poolt loetud raamatutest on see praegu soovituste poolest esimesel kohal. Kuna mulle meeldib raamatut omada, siis ma ei saa öelda, et see oli nii hea raamat, et ma isegi ostsin selle endale, kuna üsna sageli ma ostan ka raamatuid, mis pole pooltki väärt omamist. Küll aga on see nii hea raamat, et ma kinkisin selle oma sõbrannale.
